Kas tõesti on asjad nii, et saab kisada JIPIIIIIIII

Nii, kus kohast ma alustan.
Eile siis oli esimene halb asi see et see maja mis me tahtsime üürida just võeti nina alt ära. Nooh siis hakkasime kuttidega uusi kohti otsima ja vaatama ja siis ma avastasin ühe maja et ooh lähme vaatame, et mu arust on see tühi ja üüritakse. Nohh läksime siis sinna, vaatame, oi munni ongi nii, ja oi kui hea koht ja suur ja värki. Hellati siis numbrile, oo linnavalituse oma, et homme on enampakkumine ja kui keegi enampakkumist ei tee siis üürivad jupikaupa välja selle maja sest maja ise oli üle 1000 ruudu.Igatahes, me siis läksime seda hääd ideed õllega tähistama ja lootma et keegi sisi ei paku seal oksjonil. Savoodis genereerisime ideid ja siis kell oli vops juba peaaegu 4, ma koju, 2,5 tundi magamist ja tööle, tööjuures siis oli vihm ja värki läksime selle bossi maja ehitama kommi raha eest, ja siis panen põrandat ja tuleb kõne... oo plää, kedagi ei olnud seal, et me peame oma plaani paberile panema ja võime selle ruumi saada ( plaanis hiljem ehk kui ruum käes) ja siis oli jeeee ja nüüd ma töölt kodus, vahetan riided ja kala juurte plaani pidama.
Nii kuidas siis naisega lood on MA EI TEA, seis on üli keeruline ja selline, et nagu pm. polegi enam midagi, aga ma ei hakka surkima, kuna tal endal omad mured, mis suuremad ja tähtsamad, ja kui aega ja selgusele jõuab eks siis näeb mis saab.
Samas kui plaan õnnestub selle koha pealt siis on lootus et isegi kui ei saa kooli ja asi funkab siis ma ei lähegi väljamaale. aga ei tea, eks näis.

ok ma nüüd tegudele